Kodune grillipidu ja ühekordsed nõud: mis on lubatud ja mis on mõistlik? 12.05.2026

Suvi toob kaasa tähtpäevad, grillipeod ja koosviibimised vabas õhus. Kuid lisaks heale toidule ja seltskonnale on üha enam tähelepanu all ka ühekordsete nõude kasutamine ning sellega seotud piirangud. Sageli tekib küsimus: kas ja kus on need lubatud?

Eestis kehtivad piirangud puudutavad eelkõige avalikke üritusi, kus ühekordsete plastnõude kasutamine on suuresti keelatud või piiratud. Samas koduste grillipidude ja eraviisiliste koosviibimiste puhul sellist keeldu ei ole. See tähendab, et eraviisiliselt oma aias, suvilas või sõprade juures grillides võib endiselt kasutada ühekordseid nõusid. Siiski tasub küsida, kas see on alati parim valik.

Mida ütleb seadus

Eestis tulenevad piirangud Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivist, mille eesmärk on vähendada keskkonda jõudva plasti hulka. Selle tulemusel:

• mitmed ühekordsed plastist või plasti sisaldavad tooted keelustati
• avalikel üritustel on piiratud ühekordsete nõude kasutamine
• eelistatakse korduskasutatavaid või keskkonnasõbralikumaid alternatiive

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib avalikel üritustel veelgi selgem reegel – kasutada tohib ainult korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Avalikuks ürituseks loetakse kõigile avatud sündmusi, nagu laadad, kontserdid, festivalid või spordivõistlused.

Pakendikeskuse ekspert Siret Kapak rõhutab, et oluline ei ole see, kas üritus vajab luba või mitte: „Oluline on aru saada, et korduskasutusnõude kasutamise kohustus avalikel üritustel ei lähtu sellest, kas ürituse jaoks peab kohalikult omavalitsuselt luba taotlema või mitte.“

Eraüritustele – nagu grillipeod, pulmad või sünnipäevad – see nõue ei kehti. Kui aga sündmus on korraldatud avaliku üritusena, kehtivad sellele samad reeglid.

Mis läheb arvesse nõuna ja mis mitte?

Avalikul üritusel kohapeal serveeritavate jookide ja söökide jaoks kasutatavad nõud (anumad) ning söögiriistad peavad olema korduskasutatavad. Kapak selgitab, et anumateks loetakse kindlat kuju hoidvaid topse, taldrikuid, kausse ja karpe. Söögiriistade hulka kuuluvad lisaks lusikatele, kahvlitele ja nugadele ka näiteks sushi- ja toidupulgad.

Kindlat kuju omavad salvrätid, burgeritaskud ja jäätisepulgad aga anumate alla ei kuulu ja need võivad olla ühekordsed.

„Kui näiteks kartulispiraal on torgatud ühekordsele pulgale, võib see nii olla. Aga kui see serveeritakse veel eraldi toiduanumas, siis peab see anum olema korduskasutatav,“ selgitab Kapak.

Joogikõrred võivad olla ühekordsed, kuid mitte plastist.

Miks on ühekordsed nõud populaarsed

Ühekordsed nõud on mugavad ja praktilised, eriti suurema seltskonna puhul, sest need ei vaja pesemist, neid on lihtne transportida ja kasutada. Lisaks sobivad hästi õues ja kitsastes tingimustes kasutamiseks.

Just see mugavus on põhjus, miks neid kasutatakse olukordades, kus seadus seda ei piira.

Kas ühekordsete nõude kasutamine on mõistlik?

Kuigi seadus koduseid grillipidusid ei reguleeri, tasub mõelda ka laiemale mõjule. “Ühekordsed nõud tekitavad palju jäätmeid ning neid kasutatakse vaid mõne tunni jooksul. Seega kulub tarbetult ressursse ühekordsete nõude tootmiseks ja hiljem jäätmete käitlemiseks,” toonitab Pakendikeskuse turunduse ja e-poe juht Maarja Martin.

Seetõttu kaaluvad paljud inimesed täna teadlikumalt oma valikuid. Küsimus ei ole ainult selles, mis on lubatud, vaid ka selles, mis on jätkusuutlik.

Sageli piisab väikestest muudatustest, mis vähendavad oluliselt ühekordsete nõude tarbimist: kasuta korduskasutatavaid taldrikuid ja klaase kasvõi osaliselt – nende soetamine on ühekordne kulu ja pikas plaanis isegi kasulikum.

“Kombineeri lahendusi, näiteks kasuta päris nõusid söömiseks ja ühekordseid ainult serveerimiseks või vastupidi,” soovitab Martin. 

Näiteks tasub eelistada tugevamaid nõusid, mida saab vajadusel pesta ja uuesti kasutada. “Planeeri ühekordsete nõude koguseid ja kasutuskordi, et vältida liigset raiskamist,” lisab Martin.

Kui kasutad ühekordseid nõusid, siis vali teadlikult

Kui otsustad siiski ühekordseid nõusid kasutada, saab ka siin teha paremaid valikuid. Eelista paberist või monomaterjalist nõusid. Vali kvaliteetsemad tooted, mis ei lagune kohe ühe joogi või söögi tarbimise järel, sorteeri jäätmeid õigesti.

Lisaks tasub arvestada, et regulatsioonid muutuvad järjest rangemaks – näiteks alates 20. juulist 2026 peavad kõik plasttooted olema BPA-vabad. See tähendab, et ka toodete materjal ja ohutus muutuvad üha olulisemaks.

Tasakaal mugavuse ja vastutuse vahel

Kodune grillipidu peaks olema eelkõige meeldiv ja muretu sündmus. Ühekordsed nõud aitavad seda lihtsamaks muuta, kuid samal ajal tasub mõelda ka nende keskkonna mõjule. “Sageli toimib kõige paremini tasakaal, kus mugavus ja teadlikkus käivad käsikäes. Iga väike muudatus aitab vähendada jäätmeid ja muuta tarbimist vastutustundlikumaks” sõnab Martin.

Eestis ei ole kodustel grillipidudel ühekordsed nõud keelatud ning nende kasutamine on jätkuvalt lubatud. Samas annab see vabadus võimaluse teha teadlikke valikuid. Kas kasutada, kui palju kasutada ja milliseid alternatiive valida, jääb igaühe enda otsustada.