Teeme selgeks, miks pakitakse väike toode mõnikord suurde kasti 16.04.2026

Ilmselt on enamik neist, kes on internetist tellinud USB-kaabli või vitamiinipudeli, mõelnud, miks on see pisike asi pakendatud suurde kasti, mis omakorda on peamiselt täidetud mullikilega. Mõnikord on see kauba saatja mugavus ja ressursside raiskamine, mõnikord tuleneb see aga logistikast või vajadusest toodet rohkem transpordil kaitsta.

Pakendikeskuse laojuht Kasper-Ats Teinveld selgitab, et enamasti ei ole suur kast märk laiskusest või hoolimatusest, põhjus on hoopis logistikas. „Ladudes kasutatakse sageli piiratud arvu kastisuurusi, sest see lihtsustab logistikat, kiirendab pakkimist, vähendab varude vajadust ja tagab sobivuse kaubaalusele. Kui kaste oleks sadu eri suurusi, muutuks lao töö palju keerulisemaks,“ ütleb ta.

Suuremasse kasti saab lisada ka täitematerjali ja vähendada sel viisil kauba purunemise riski. „Uuringud näitavad, et pakendi valik on kompromiss transpordikulu ja kahjustuste riski vahel,“ lisab Teinveld.

Rolli mängib ka automatiseerimine. Paljud e-poed kasutavad automaatseid pakkeliine, mis on seadistatud töötama teatud kindlate kastisuurustega. Paindlikkus tähendaks aga investeeringuid uutesse seadmetesse.

Keskkonnamõju on reaalne

Logistiline mugavus ei tohiks siiski õigustada ülemäärast pakendamist. Teinveld toob selgelt välja, mis juhtub, kui kast on toote jaoks liiga suur: kasutatakse rohkem pappi, rohkem täitematerjali ja rohkem transpordiruumi. See tähendab omakorda rohkem CO₂-emissiooni ja rohkem jäätmeid.

„Uuringud näitavad, et kastide suuruse optimeerimine võib vähendada saadetise mahtu umbes 10 protsenti, vähendada märkimisväärselt nn õhu transportimist ning viia alla transpordikulu, sest ühes veokis on rohkem pakendeid,“ märgib Teinveld. Ehk siis loo moraal on järgmine: targem pakend on tihti ka odavam pakend.

Uued reeglid muudavad mängu

See, mis seni oli pigem eetiline küsimus, muutub lähiaastatel ka juriidiliseks. Pakendikeskuse keskkonnakonsultant Siret Kapak tutvustab Euroopa Liidu uut pakendi ja pakendijäätmete määrust (PPWR 2025/40), mis hakkab kehtima tänavu 12. augustist.

„Määruse eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu siseturul pakendite ja pakendijäätmetega seonduvat: ühtlustatakse pakendi materjalide, märgistamise ja pakendamise nõudeid, võetakse kasutusele meetmed, mis aitaks vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada pakendite korduskasutust ning ringlussevõttu,“ selgitab Kapak.

Konkreetsed piirangud tulevad etapiti. „Müügipakendite puhul peab 2028. aasta veebruarist tagama, et tühi ruum on viidud pakendi funktsionaalsuse, sealhulgas toote kaitsmise tagamiseks vajaliku miinimumini. Alates 2030. aastast ei tohi rühma-, veo- või e-kaubanduse pakendites olla tühja ruumi, mis praegu täidetakse reeglina täitematerjaliga (mullikile, paberribad, graanulid jmt), üle 50 protsendi,“ loetleb ta.

Keelatuks muutuvad ka kujundusnipid, mida on siiani kasutatud toote suuremana näitamiseks. „Tulevikus keelatakse turule lasta pakendeid, mille eesmärk on suurendada toote tajutavat mahtu, näiteks kasutades pakendis topeltseinu, põhjakõrgendusi, tarbetuid kihte jms,“ lisab Kapak.

Eurostati andmetel tekkis 2023. aastal Euroopa Liidus ühe inimese kohta pakendijäätmeid keskmiselt umbes 178 kg, Eestis umbes 139 kg. Seega on probleem reaalne ja mõõdetav.

Tulevikupakend on väiksem, targem, korduskasutatav

Mida see kõik tähendab ettevõtetele ja tarbijatele? Kapak näeb tulevikku optimistlikult, kuid realistlikult.

„Loodetavasti jõuab turule targalt disainitud pakendeid, mis samas kaitseks ja säilitaks toodet parimal moel, olles seejuures ümbertöödeldavad. Kindlasti hakkame nägema pakenditurul rohkem korduskasutuslahendusi, kuid need vajavad juurde hästi läbimõeldud korduskasutussüsteemi ja erinevate osapoolte koostööd,“ ütleb ta.

Ühe konkreetse lahendusena toob ta välja muudetava suurusega lainepappkastid. Kast on võimalik pealt kokku voltida kahe erineva kõrgusega ehk nii madalamale kui kõrgemale tootele on võimalik kasutada sama kasti. „ Väikese toote müümine ebaproportsionaalselt suure pakendiga jääb ehk minevikku, kuna on lihtsamalt realiseeritav. Samas veopakendites tühja ruumi nõuete järgimine kõikjal ja kõigi poolt nõuab kindlasti suurt selgitustööd, läbimõeldust ja motivatsiooni seda igal tasemel teha,“ tõdeb Kapak.

Seega ei ole suur kast väikese toote ümber ainult esteetiline probleem. Tegemist on logistilise kompromissi, keskkonnakoormuse ja tulevikku vaadates regulatiivse riskiga. Hea uudis on aga see, et lahendused targa pakendi, parema süsteemi ja selgemate reeglite näol on olemas.