Kas su taldrik on seadusega kooskõlas? Teeme selgeks, milliseid söögitarbeid tohib avalikul üritusel kasutada 11.07.2025

Suvel toimub palju erinevaid festivale ja muid sündmusi, kus inimesed naudivad rõõmsas saginas tänavatoitu. Kõik tundub ideaalne, kuni selgub, et toitlustaja serveerib sööke ja jooke keelatud plastmassnõudes. Selle vältimiseks on vaja teada täpselt, millised reeglid juba alates 2024. aastast kehtivad.

Pakendikeskuse ekspert Siret Kapak selgitab, mida peab toitlustaja avalikul üritusel arvesse võtma, et vältida trahve ja pakkuda samal ajal keskkonnahoidlikku teenust.

Alates 1. jaanuarist 2024 on kõigil üleriigilistel avalikel üritustel kohustuslik kasutada ainult korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Avalik üritus tähendab siinjuures korrakaitseseaduse mõistes avalikus kohas toimuvat ja kõigile avatud sündmust nagu laat, kontsert, festival, spordivõistlus jne.

“Oluline on aru saada, et korduskasutusnõude kasutamise kohustus ei lähtu sellest, kas üritus vajab kohalikult omavalituseselt luba või mitte,” rõhutab Kapak. Ta lisab, et see tuleneb otseselt ürituse olemusest.

Eraüritustele nagu grillipeod, pulmad, sünnipäevad või ka lihtsalt kaubanduskeskustes toimuvad tooteesitlused, see nõue ei kehti. Kui sündmused on korraldatud avaliku üritusena, kehtib nendele samuti korduskasutusnõue.

Kas see on anum või mitte?

Kapak selgitab, et anumateks loetakse serveerimisvahendeid nagu topsid, taldrikud, kausid ja karbid. Nende puhul tuleb avalikul üritusel kasutada korduskasutatavaid variante.

Söögiriistade hulka kuuluvad lisaks lusikatele, kahvlitele ja nugadele ka sushi- ja toidupulgad, mis peavad samuti olema korduskasutatavad.

Kuid on erandeid: salvrätid, burgeritaskud ja jäätisepulgad ei kuulu nõude alla. “Kui näiteks kartulispiraal on torgatud ühekordsele pulgale, võib see nii olla. Aga kui see serveeritakse veel eraldi toiduanumas, siis peab anum olema korduskasutatav,” ütleb Kapak.

Joogikõrred võivad olla ühekordsed, kuid mitte plastist. Kui soovitakse kasutada korduskasutatavaid kõrsi, peab olema tagatud nende hügieeniline käitlemine.

“Lusikaga söödava jäätise puhul on oluline, kas tegu on eelpakendatud tootega või serveeritakse jäätist kohapeal avalikul üritusel.

Eelpakendatud jäätise korral loetakse lusikat toote osaks ning ühekordsete lusikate kasutamine on lubatud, kuid need ei tohi olla valmistatud plastist ega sisaldada plasti,” selgitab Kapak. Ta toonitab, et kohapeal serveeritava jäätise puhul tuleb kasutada korduskasutatavat lusikat.

Degustatsioonide ja kaasamüügi erisused

Palju segadust on tekitanud degusteerimised. “Kui poes või kaubanduskeskuses toimub lihtsalt mõne ettevõtte tooteesitlus või degustatsioon, ei loeta seda avalikuks ürituseks. Kui aga degustatsioon toimub mõne festivali, messi või muu avaliku ürituse raames, tuleb kasutada korduskasutatavaid nõusid ja söögiriistu,” täpsustab Kapak.

Ka siis, kui toit müüakse kaasamüügina ehk mitte kohapeal tarbimiseks, ei kohaldu korduskasutusnõude nõue, sest ei toimu serveerimist.

Mis teeb ühest nõust korduskasutatava?

Kapaku sõnul peavad korduskasutusnõud ja söögiriistad olema:

-disainitud korduvalt kasutatavaks
-toiduga kokkupuuteks sobilikud
-valmistatud materjalist, mis ei eralda kahjulikke aineid.

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad on disainitud olelusringi ehk “hällist hauani” eluea jooksul mitmeks kasutuskorraks ning neid täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks need valmistati.

Plastist esemete korduskasutatavuse sobivuse tõestamiseks tehakse laboris kolm järjestikust migratsiooni katset, kusjuures tulemused ei tohi ajas suureneda. “Kõik peab olema tõendatud vastavusdeklaratsiooniga,” selgitab Kapak. “Deklaratsioon peab sisaldama infot migratsioonikatsete kohta, temperatuurivahemikke, mida plast talub, samuti millisele toidutüübile on mõeldud. Kui plastnõu sobib pesumasinas pesemiseks, on deklaratsioonis kirjas ka pesukordade arv.”

Pakendikeskus pakub tooteid, millel on alati olemas nõutud vastavusdeklaratsioonid, sh kolm järjestikust migratsioonikatset. Deklaratsioonid on eesti keeles ja vastavad kõigile nõuetele.

“Pakendikeskuse vastavusdeklaratsioonidel on kirjas alati selgelt, mis temperatuuridele ja toidutüüpidele sobib ese. Samuti on välja toodud kolm migratsiooni katset, mis tõendavad korduskasutust,” selgitab Kapak.

Lisaks, kui vastavusdeklaratsioonile on märgitud, et toodet võib pesta X arv kordi nõudepesumasinas, peab olema vastavusdeklaratsioonis ära toodud info vastava katse kohta. Eesti tootja või importija poolt koostatud vastavusdeklaratsioon peab riigisiseselt olema eesti keeles.

Kapak selgitab, et Euroopa Liidus ei ole praegu pakenditel kasutusel ühtset märgistussüsteemi, kuid sellega juba tegeletakse. “Hiljemalt 2028. aastaks luuakse ühtne märgistussüsteem kõikidele pakenditele ning 2029. aastaks ka korduskasutatavatele pakenditele. Tõenäoliselt saavad siis ka korduskasutusnõud vastava märgistuse,” loodab ta.

Kui otsid nõuetele vastavaid korduskasutatavaid nõusid ja söögiriistu, tuleb veenduda, et neil oleksid olemas nõutud vastavussertifikaadid. “Samuti on oluline arvestada, et alates 20. juulist 2026 peavad kõik plasttooted olema BPA-vabad. Seetõttu tasub juba praegu tähelepanu pöörata nii materjali koostisele kui ka dokumentatsioonile, mis tõendab toote sobivust kasutamiseks toiduga.”

Nõude pesemine ja süsteemne korduskasutus

Avalikul üritusel peab toitlustaja tagama toimiva korduskasutussüsteemi: kogumine, logistika, pesemine ja arvestus. “Kui ettevõte teostab pesu ise, peab see olema kirjeldatud enesekontrolliplaanis ja hinnatud ka riskide osas,” rõhutab Kapak.

Kõik korduskasutusnõud peavad olema identifitseeritavad. Näiteks kleebise või märgistusega. Nii saab tarbija aru, kelle nõuga on tegu ja kuhu see tuleb tagastada.

Vastutus ja kontroll

Avaliku ürituse eest vastutab selle korraldaja, kes peab tagama, et kõik lepingupartnerid järgivad korduskasutuse nõudeid.

Toitlustaja omakorda vastutab selle eest, et kasutatavad toidunõud oleksid puhtad ja kasutusvalmis.

Toiduohutust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet, korduskasutuse nõuete täitmist jälgivad Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused.

Söödavad nõud ja pandipakendid

Söödavad nõud on lubatud, kuid ainult juhul, kui tarbijalt küsitakse eelnevalt, kas ta soovib toidu või joogi serveerimist söödavas nõus. Kui ta seda ei soovi, peab toitlustajal olema pakkuda tavapärane mittesöödav korduskasutatav alternatiiv. “Toitlustajale tähendab see seda, et ta saab söödavaid toidunõusid kasutada, kuid ei pääse omamast paralleelselt mittesöödavaid korduskasutusnõusid.”

Pandimärgisega klaastaara ja plekktaara on avalikel üritustel võrdsustatud korduskasutusnõuga ning nende kasutamine on lubatud. “Kui jook valatakse kohapeal pudelist välja, tuleb selleks kasutada korduskasutatavat topsi.”

Ettevõtja edu võti on läbimõeldud süsteem

Kapak ütleb selgelt: “Korduskasutus täidab eesmärki vaid juhul, kui üks nõu jõuab kasutusse võimalikult palju kordi. Selleks on vaja hästi läbimõeldud süsteemi.”

Eduka sündmuse eelduseks on:

-nõuetele vastavate nõude ja söögiriistade olemasolu,
-arusaadav kogumissüsteem ja piisav arv tagastuspunkte,
-sobilik pesu- ja hoiustuslahendus,
-vajadusel peab olema võimalik saada sündmuse käigus nõusid ja söögiriistu juurde.

Alates 20. juulist 2026 peavad kõik plasttooted olema ka BPA-vabad. See on veel üks põhjus, miks tasub tegutseda teadlikult ja aegsasti — valida tooted, mis vastavad nii kehtivatele kui ka tulevastele nõuetele.