Pakendidisainist pakendidisaineri pilgu läbi 27.10.2020

Professionaalne pakend kaitseb nii kaupa kui ka keskkonda, muudab soodsaks ja mugavaks toote transpordi, käsitsemise ja ladustamise ning aitab tänu efektsele esitlemisele ja reklaamimisele seda edukalt müüa. Seega tähendab asjatundlik pakendidisain ühelt poolt rahalist ja ajalist kokkuhoidu kogu tarneahela ulatuses ning teisalt töötajate, koostööpartnerite ja klientide rahulolu kasvu. 

Kuid milline pakend just sinu kaubale võiks sobida ja kuidas parima lahenduseni jõuda? Võtsime pihtide vahele reklaamiagentuuri Tabasco pakendidisaineri Martin Rae, et leida nendele küsimustele vastused. 

Kirjelda palun enda töökogemust pakendidisainerina. Kuidas ja millal selle valdkonna juurde jõudsid? Kui palju ning milliseid pakendeid ja millistele ettevõtetele/brändidele oled loonud? 

Olles töötanud aastaid erinevates reklaamiagentuurides, sealjuures ka aeg-ajalt pakendeid disainides, paistis ühel hetkel, et sel alal on mul rohkem perspektiivi kui näiteks reklaame või logosid kujundades. Seega keskendusingi vaikselt pakendeile ja tänaseks umbes kümme aastat tagasi spetsialiseerusin ainult neile. Olen teinud koostööd enamike suuremate, kuid ka väiksemate kohalike toidu- ja joogitootjatega, samuti tootjatega Lätist, Leedust ja Soomest. 

Milline võiks näha välja tööprotsess professionaalse pakendidisaini puhul? Millised sammud peaks laitmatu lahenduseni jõudmisel läbima? 

Disaineri peaks kaasama võimalikult varakult. Nii mõistab ta kliendi konkreetseid vajadusi ja ootusi ning erinevate otsuste tagamaid. Tihti tekivad arusaamatused just sellel pinnal, et disainer ei adu protsessi tervikut. Teiseks tuleks koostada põhjalik briif, mille peaks disainer korduvalt ja mõttega läbi lugema ning siis küsima ja küsima ja küsima – isegi neid küsimusi, mis tunduvad endale tobedad. Kokkuvõttes – võtta aega selleks, et teha päris alguses täiesti selgeks, miks midagi teeme, millised on pakendi olulisimad funktsioonid, kes on toote sihtgrupp jne. Alles seejärel saab asuda ideid visandama, mis sobiksid kokku konkreetse toote ja pakenditüübiga. 

Millised on kõige tüüpilisemad vead, mida pakendite disainimisel tehakse? 

Kõige tüüpilisem viga, mis maksab hiljem kõige valusamalt kätte, on see, kui ei arvestata konkreetse toote sihtgrupiga ja nende inimeste ootustega sellele tootele. Võib juhtuda, et luuakse küll välimuselt väga ilus pakend, kuid ometi see põhitarbijat ei kõneta – jääb kas tema jaoks liiga elitaarseks, arusaamatuks vms. Seega on väga oluline aru saada, kellele ja miks seda pakendit tehakse. Siiski ei tähenda eelnev, et argised ja n-ö igavad tooted peaksid nägema välja iseloomutud ja inetud. Küsimus on siin pigem “doseerimises” – nt kui palju kasutada disainis uusi ja trendikaid disainielemente jms. Pakendi puhul on ennekõike oluline, et see toimiks – muudaks mugavaks toote transpordi ja käsitsemise ning loomulikult aitaks kaasa müügile. 

Kuidas võiks välja näha pakendidisaini tulevik? Millised trendid selles vallas hetkel valitsevad ja millised on pead tõstmas? 

Vaikselt, kuid kindlalt liigub pakendidisain ikka keskkonnasõbralikkuse suunas. Tarbija teadlikkus ja ka nõudlus on selles osas tublisti kasvanud ning kasv aina jätkub. Tootjad omakorda peavad eelneva tõttu üha rohkem mõtlema taaskasutusele ja loodussäästlikkusele. Muidugi kohtab rohkelt ka n-ö rohepesu – pakendeid, mis näevad välja justkui keskkonnasõbralikud, kuid tegelikult seda sugugi pole. 

Olulised on nii materjalid, millest pakend tehakse ja mida kasutatakse sellele trükkimisel, kui ka see, mis pakendist pärast tarbimist saab. Näiteks plastik- ja klaaspudeli tootmise hinnavahe ei pruugi olla kuigi suur. Küll aga tekib erinevus tänu transpordile. Klaas on oluliselt raskem ja kergemini purunev. See muudab aga plastiku turult kadumise väga keeruliseks. Iga uus materjal peab paratamatult konkureerima olemasolevatega. Ainus, mis plastikuga täna kõikides kategooriates võistelda suudab, on alumiinium, kuna on pea lõpmatuseni taaskasutatav. Vist 75% kogu läbi aegade toodetud alumiiniumist on mingil kujul seni kasutusel. Õnneks käib ka töö uute materjalide kallal. Ja ilmselt ongi hea, et see innovatsioon toimub samm sammu haaval, sest nii on üleminek ka tootjaile hõlpsam.