
Pakenditurul tegutsevad kaks nime poolest sarnast ettevõtet on aastaid pidanud vastama küsimusele, kas nad on üks ja seesama. Nii otsustasid Pakendikeskus ja Eesti Pakendiringlus teha midagi, mida turunduses just iga päev ei näe – teha koos valmis ühine reklaam, et segadus lõpuks lõpetada.
Inspiratsiooniallikaks sai lihtne sõnapaar “puust ja punaseks”. Või nagu reklaamis öeldakse – siniseks ja roheliseks. Sinine on Pakendikeskus, roheline on Eesti Pakendiringlus. “Pakendikeskusest saad sa pakendeid osta ja Pakendiringlusesse saad sa pakendeid viia,” kõlab sõnum, mis peaks aitama kahel ettevõttel vahet teha ka neil, kelle jaoks pakendimaailm on seni olnud üks suur hall ala.
Segadus pole olnud juhuslik. Pakendikeskuse turunduse ja e-poe juht Maarja Martin kinnitab, et ettevõtteid aetakse pidevalt omavahel segamini. “ Aeg-ajalt tuleb segadust ette ka teiste “pakend” sõnaga ettevõtetega, nagu Pandipakend ja teiste sarnaste nimedega. On helistatud ja pahandatud, et konteiner on tühjendamata näiteks, millega Pakendikeskus loomulikult ei tegele,” räägib ta.
Tema sõnul on peamine segadust tekitav põhjus lihtne: “Sõna pakend on ilmselt asja võti.” Kui ettevõtted tegutsevad pakendivaldkonnas ja nende nimes on sama sõna, on eksimused kerged tulema.
Sarnast segadust on märgatud ka reklaamivõtete platsil. Reklaami loonud agentuuri Tabasco juhi Indrek Viiderfeldi sõnul andis just üks selline olukord ideele tõuke.
“Idee tekkis Eesti Pakendiringluse võttel. Peaaegu kõigil osapooltel olid seal Pakendikeskus ja Pakendiringlus omavahel täiesti sassis: režissööril oli storyboard Pakendikeskuse-nimeline, produtsendil võttegraafik ja isegi Märt Avandi rääkis kõigile, et ta on parasjagu Pakendikeskuse võttel,” räägib Viiderfeld ja meenutab, et oli kuskilt kuulnud, et Pakendikeskusel on olnud samasuguseid probleeme – neid on Pandipakendiga on segi aetud. Nii pakkusidki nad välja sellise süžeega reklaamiklipi.
Vahel on segadusest tekkinud olukorrad ka omamoodi humoorikad. Martin jutustab, kuidas üks klient sõitis maja ette kasutatud papi koormaga ja soovis selle Pakendikeskusele üle anda. “See juhtus küll ühe teise reklaami peale, millega meil oli plaanis algselt heatahtlik sõnademäng: too meile pappi ehk slängis raha ja anname sulle pappi ehk pappkaste, pappvahelehti ja muud papist kaupa vastu. Seda sõnumit toetas ka visuaalne materjal, aga osad inimesed vahetasid kahe papi tähenduse omavahel ära,” kirjeldab ta.
Sarnaseid segadusi on ette tulnud ka Eesti Pakendiringlusel. “Näiteks on meilt tahetud pakendeid osta,” räägib Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Aeg-ajalt on neilt küsitud ka pakendeid taaskasutuse eesmärgil. “Näiteks mõne tegevusprojekti tarbeks, kus papist pakenditest midagi meisterdatakse. Sel juhul on pisut segadust tekitanud see, et oleme siis pakkunud tulla kokkuveetud pakendite hunnikust ise sobivaid pakendeid välja korjama,” räägib Harkmann.
Nagu juba eespool mainitud, sündis ühisreklaami idee reklaamiagentuuri Tabasco ja ettevõtete omavahelisest suhtlusest. “Ühisreklaami tegemine käis mõnda aega tagasi Tabascoga suhtluses kuskilt poolnaljana läbi, kui meie reklaami all kiideti, et Pakendiringlus ikka oskab häid reklaame teha. Ükspäev ütles Tabasco, et neil on mõte ja meile see idee meeldis ning kõnetas,” meenutab Martin.
Ideest reklaami realiseerimiseni kulus siiski aega. Tabasco loovjuhi Indrek Viiderfeldi sõnul kasvas algne mõte järk-järgult terviklikuks kampaaniaks.
“Kui algidee oli olemas, hakkas sellega tegelema Alvar Lonks, kes kasvatas nii-öelda skeletile liha peale ja lõpuks ka teostas selle. Kuna see polnud kuigi ajakriitiline, siis liiga ruttu ei läinud. Pakendiringluse klipi filmisime mais, aga ühise klipi oktoobris.”
Kampaaniasse kaasatud näitlejad tulid ideega samuti kiiresti kaasa. “Teinekord on oht, et näitlejad ei taha iseennast mängida, kuid seekord tulid nad hea meelega kaasa,” ütleb Viiderfeld.
Tagasiside reklaamile on olnud kahetine. “Mõned kliendid imestasid, et kas tõesti oli vajadus sellise reklaami järgi, et selle tegime. Teised rõõmustasid, et nüüd on küll asi selge ja meeldejääv. Eks edaspidi paistab, kas see jõuab ka reklaami mõjul inimeste teadvusesse,” räägib Martin.
Harkmanni sõnul on reklaamiklippi peetud väga humoorikaks, kuigi need, kes tagasisidet on andnud, oskasid ettevõtetel vahet teha juba enne.
Ka reklaami loonud agentuuris on kaks sarnast nime vahel segadust tekitanud, kuid Viiderfeldil endal sellega probleemi pole olnud. “Olen Pakendikeskusega töötanud aastast 2007, nii et minul seda sassi ajamise ohtu pole. Aga olen kuulnud ikka, et neid sassi aetakse. Ka oma töötiimid tegime nii, et inimesed ei kattuks ja klipid võimalikult erinevad tuleks. Kuid erandiks oli siis ühisklipp,” selgitab Viiderfeld.
Et asi oleks lõpuni selge, teevad ettevõtted ise vahe puust ja punaseks. Pakendikeskus müüb uusi pakendeid, pakkemasinaid ja kõike pakendamisega seonduvat. Lisaks pakutakse pakkeseadmete ning korduskasutatavate WOX-plastkastide renti.
Eesti Pakendiringluse roll on hoopis teine: nende ülesanne on pakendite kogumise, sorteerimise ning uuteks toodeteks saamise korraldamine.
Harkmann rõhutab, et teema juures on veel üks oluline nüanss. “Kindlasti on vaja välja tuua see, et Pakendikeskusest ostetud pakendid peaksid Pakendiringluse konteinerisse jõudma,” ütleb ta.
See lause võtab tegelikult kogu loo kokku: üks müüb pakendeid, teine hoolitseb selle eest, et need saaksid pärast kasutamist õigesti ringlusse suunatud.
Kui keegi peaks nüüd küsima, kas arve ühise reklaami eest arve tuli talle, vastab Viiderfeld muigega: “Paraku küll. Tihtipeale tulevad arved minu postkasti.”
Kas ühine kampaania toob lõpliku selguse? Seda näitab aeg. Kuid vähemalt on kaks ettevõtet otsustanud, et kui nimi tekitab segadust, siis tuleb see lahendada ühiselt – sinise ja rohelise abil.