Biolagunemine ja komposteerimine on kaks mõistet, mida aetakse tihti segi ning mis tekitavad segadust. Nimetatud termineid kuuleb tänu biojäätmete eraldi kogumise kohustusele ka igapäevaselt üha enam. Mis on siis mis ning mida on sobilik kasutada nt biojäätmete kogumise kontekstis, räägime allpool pikemalt. 

Biolagunemine ja kompsoteerimine on sarnased, kuid mitte täiesti samad protsessid, mille käigus toimub orgaaniliste materjalide lagunemine. 

Komposteerimine on teadlikult käivitatud protsess, mille eesmärk on kiirendada orgaanilise materjali lagunemist huumusetaoliseks aineks. See toimub kindla aja jooksul ja kindlates tingimustes (niiskus, temperatuur, mikroorganismide ja hapniku olemasolu) ja vajab reeglina lisasekkumist. Komposteeritav materjal ei tohiks jätta lagunemisel maha mitte mingisuguseid kahjulikke jääke (sh raskemetalle, lenduvad tahked aineid, ega muuta keskkonna pH-d või soolsust jne). 

Biolagunemine on looduslik protsess, mis toimub looduslikes tingimustes ilma inimese sekkumisesta, nt puulehtede lagunemine metsa all. Sel puhul pole aeg (kestvus) ega muud tingimused ette määratud ning orgaaniline aine muundub mikroorganismide toimel lihtsamateks aineteks. 

Rääkides toodetest, siis kõik komposteeritavad tooted on biolagunevad, kuid kõik biolagunevad tooted ei ole komposteeritavad. Euroopa Liit on paika pannud komposteeritavatele pakenditele ja toodetele kindlad nõuded, nt mis aja jooksul ning mis tingimustes need lagunema peaksid. Samuti ei tohi need sisaldada aineid, mis rikuksid komposti kvaliteedi. Juhul kui pakend koosneb erinevatest komponentidest, millest osa on kompostitavad ja osa mitte, ei ole pakend tervikuna kompostitav, küll aga võib kompostitavad komponendid võimalusel mittekompostitavatest eraldada ja need kompostimisse suunata. 

Euroopa Liidus peab komposteeritav pakend vastama EN standard 13432 nõuetele, millele viitab pakendil olev standardi nr või märge, nagu nt 

Mida kasutada biojäätmete kogumiseks? 

Biojäätmete kogumiseks on 3 võimalust: kompostitav kilekott, paberkott või lahtiselt (st ämbrisse vm anumasse). 

Pakendikeskuse valikust sobivad biolagunevate jäätmete kogumiseks ja biojäätmete konteinerite vooderduskotiks järgmised komposteeruvad kilekotid . Paberkottide puhul sobivad biojäätmete kogumiseks mittelamineeritud, ilma trükita (või minimaalse trükiga) ja ilma aknata paberkotid, nagu nt MRF2228P/60/RE , MRF2530P/70/RE , MRD2334P/60 , MRF1640P/60 jmt. 

Biolagunevate jäätmete konteineri vooderdukotiks või biojäätmete ära viskamiseks koos kotiga ei sobi aga oksülagunevad* kilekotid (nn oxo-bio) ega ka tavalised plastkilekotid (nt LD, HD, PP jmt) või plastaknaga saiakeste kotid jmt, kuna need jätavad lagunedes keskkonda mikroplasti. 

Oma kodu kompostihunnikusse komposteeritavaid pakendeid/pakkematerjale panna aga ei soovita, kuna sealsed tingimused ei pruugi tagada komposteerumiseks vajalikku temperatuuri, niiskust jm.  

Lõpetuseks tuleb rõhutada, et olenemata pakendi materjalist, tuleks esmalt vältida ülepakendamist ning ühekordseid pakendeid. Komposteeruv pakend kõlab küll keskkonnasõbralikult, kuid selle valmistamine nõuab samamoodi ressursse nagu mistahes teisest materjalist tehtud pakend. Komposteeruv materjal on loodud teatud eesmärgil ja kindlasti ei sobi kõikidele toodetele ning eeldab sobivat järelkäitlust. Enne pakendi/pakkematerjali valikut tuleks läbi mõelda mida ja milleks pakendada ning vajadusel saate küsida nõu Pakendikeskuse müügiosakonnalt. 

*Oksüdantide toimel lagunev plast (oksüplast, oxo-bio) – on plast, mis sisaldab teatud lisandeid, mis põhjustavad plasti lagunemist mikroosakesteks või keemilise lagunemise oksüdatsiooni teel. Tegemist ei ole biopõhise ega biolaguneva plastiga. Probleemiks on see, et seda tüüpi plasti lagunemisel jäävad järgi siiski väikesed plastiosakesed (mikroplast). Samuti tekitab selline plast probleeme tavaplasti ringlussevõtul. See plast on juba paljudes EL riikides keelustatud, Eestis keelustatakse alates 01.05.2023.