Mis muudatusi tõi kaasa ühekorraplasti direktiiv Eesti pakendiettevõtjatele ja nende klientidele?

Miks ühekorraplasti direktiiv välja töötati? 

2016. aastal viidi Euroopa Liidu randades läbi mereprügi uuringud, millest selgus, et pool prügi kogusest moodustas ühekordne plast ja ligi 85% plastist või plasti sisaldavad tooted. Selleks, et vähendada ühekordsete plastesemete tarbimist ning sellega kaasnevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, võeti 2019. aastal Euroopa Liidus vastu direktiiv (EL) 2019/904, mida nimetatakse ka SUP (single-use plastic) direktiiviks, Eestis ühekorraplasti direktiiviks. 

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli juba 2021, kuid Eestis toimusid täiendavad arutelud ning lõplikult jõustus direktiiv Eestis alles 01.05.2023. Direktiiviga muudeti jäätme-, pakendi- ja tubakaseadust. Allpool on lühikokkuvõte muudatustest, mis puudutavad pakendimaailma, sealhulgas Pakendikeskust ja meie kliente. 

Direktiiviga rakendusid erinevad nõuded: 

-       Märgistusnõuded (plast joogitopsidel)

-       Turupiirangud teatud plasttoodel (keelustamine)

-       Tarbimise vähendamise kohustus (nt avalikel üritustel korduskasutusnõude ja söögiriistade kasutamisele üleminek)

-       Tootedisaini nõuded (korgid plastpudeli külge)

-       Liigiti kogumise eesmärk (ühekordsete plast joogipudelite liigiti kogumine ringlussevõtuks)

-       Laiendatud tootjavastutus (lisanõuded ja -kulud pakendiettevõtjatele, väikeste pakendiettevõtjate erisuse kaotamine)

-       Teadlikkuse suurendamine (pakendiettevõtjate teavitustöö lõpptarbija suunal)

Märgistusnõuded 

Märgistusnõuded plastist ja plasti sisaldavatele joogitopsidele hakkasid kehtima juba 2021 aasta suvel. Kõik Eesti turul müüdavad plasti sisaldavad joogitopsid, sealhulgas ühekordsed seest lamineeritud kohvitopsid, peavad olema märgistatud eesti keelsete märkidega, mis annavad tarbijale infot, et toode sisaldab plasti ja seda ei tohiks veekogusse või loodusesse visata. Märgistus näeb välja selline: 

Pakendikeskuses müüdavatel ühekordsetel plasti sisaldavatel joogitopsidel on nõutud märge tootel olemas kas värviliselt või sisse pressitult. 

Turupiirangud 

Alates 01.05.2023 ei ole lubatud turule lasta järgmisi ühekordset plasti sisaldavaid tooteid: taldrikuid, oksüdantide toimel lagunevaid tooteid (nn oxo-bio), söögiriistu, söögipulki, joogisegamispulki, joogikõrsi, joogitopse ning vahtpolüstüreenist (EPS) toidu- ja joogipakendeid. Nende toodete laojäägid võib lõpuni müüa, kuid uusi partiisid enam juurde tellida ei või. Need tooted keelustati, kuna neid leiti mereprügi uuringutes enim ja tegu on toodetega, millele on olemas keskkonnasõbralikum alternatiiv, samuti on osasid tooteid võimalik üldse vältida. 

Pakendikeskus pakub eelpool nimetatud keelustatavatele toodetele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Ühekordsete toodete asemele soovitame hakata kasutama korduskasutatavaid. Pakendikeskuse valikus olevad korduskasutatavad toidunõud ja söögiriistad leiad SIIT . Alternatiiviks ühekordsele plasttoodetele pakume lamineerimata paberist , puidust ning suhkruroost taldrikuid , paberist, pilliroost ja bambusest kõrsi . Pakendikeskuses müügil olevad termonõud on XPS-materjalist ning need keelu alla ei kuulu. 

Tarbimise vähendamise kohustus 

2026. aasta lõpuks peab Eesti saavutama ühekordsete plasti sisaldavate toidu- ja joogipakendite olulise tarbimise vähendamise võrreldes 2022. aastaga. Selle saavutamiseks hakkab alates 01.01.2024 kehtima üle-eestiline nõue avalikel üritustel (avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek) kasutada toidu ja joogi serveerimsel korduskasutavaid söögiriistu ja anumaid. Tallinnas ja Tartus ning mõnel muul üksikul üritusel rakendatakse sama kohustust juba käesoleval aastal. Erapidudele (näiteks sünnipäevapeod, grillipeod, kutsetega üritused, pulmad ja muu sarnane) see kohustus ei laiene. 

Lisaks tuli pakendiettevõtjatele, kes kasutavad oma toidu ja joogi pakendamiseks ühekordseid plastist toidu- ja joogipakendeid, juurde kohustus koostada tegevuskava, kus näidatakse kuidas plaanitakse oma tegevuses vähendada ühekordsete toidupakendite ja joogitopside kasutamist. Tegevuskava tuleb avaldada pakendiettevõtja kodulehel hiljemalt 01.09.2023. Pakendiettevõtjale lisandus ka kohustus hakata andma iga-aastaselt andmeid pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. 

Pakendikeskuse valikus olevad korduskasutatavad toidunõud ja söögiriistad leiad SIIT . Meie korduskasutustooted omavad vastavaid sertifikaate ning on 50-500 korda masinpestavad. 

Tootedisaini nõuded 

Alates 03.07.2024 on lubatud ühekordselt kasutatavat plastist joogipakendit, millel on plastist kork või kaas ning, mis mahutab kuni 3 liitrit vedelikku, turule lasta üksnes siis, kui kork või kaas jääb toote kasutamisel joogipakendi külge, põhjusel, et korgid ja kaaned ei sattuks loodusesse. Eelnevalt nimetatud nõudeid ei tule rakendada klaasist või metallist joogipakendile, mille kork või kaas on valmistatud plastist, ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud joogipudelitele. Samuti ei laiene nõue plastist joogipakenditele, mis on suuremad kui 3-liitrit. 

Ühekordselt kasutatavad plastist, kuni 3-liitrised PET joogipudelid peavad alates 01.01.2025 sisaldama vähemalt 25% ringlusesse võetud plasti (arvutatuna kõikide Eesti territooriumil turule lastud PET-pudelite keskmisena). Alates 01.01.2030 peab sama näitaja olema 30%. 

Täiendavad kulud laiendatud tootjavastutuses 

Pakendiettevõtjatele lisanduvad erinevad kohustused oma pakendi tagasi kogumisel, deklareerimsel ja pakendite prügistamisest tekitatud kahju kulude likvideerimsel. 

Kaob ära väikestele pakendiettevõtjatele kehtinud erisus. Alates 01.05.2023 on ka väikestel pakendiettevõtjatel (pakendiettevõtja, kes laseb turule kuni 100kg plastpakendeid ja 200kg muid pakendimaterjali liike aastas) kohustus pakendiregistrisse esitada iga-aastast pakendiaruannet, tagada pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmine, võtta tarbijalt tasuta tagasi müüdud kauba pakend (varasemalt kehtis see nõue ainult suurematele pakendiettevõtjatele). 

Pakendiettevõtja, kes kasutab pakendatud kauba kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud tarbijat informeerida lähimast tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast või viisist. Pakendiettevõtjal on võimalus kohe pakend vastu võtta, aga ka võimalus määrata pakendite üleandmiseks sobiv koht. Nõude täitmiseks piisab, kui pakendiettevõtja viitab www.kuhuviia.ee lehele, kuhu on koondatud info pakendijäätmete avalike kogumiskohtade kohta. 

Alates 01.05.2023 on pakendiettevõtja kohustatud müügikohas pidama arvestust tarbijatele müüdavate või tasuta antavate õhukeste (paksusega kuni 50 mikronit) ning eriti õhukeste (paksusega kuni 15 mikronit) plastkandekottide kohta ning esitama tükiliselt andmed pakendiregistrisse. 2023. aasta andmed tuleb pakendiregistrisse esitada hiljemalt 01.03.2024. Eesti riik peab andmed omakorda esitama Euroopa Liidule. 

Alates 01.01.2024 peavad pakendiettevõtjad olemasoleva tootjavastutussüsteemi alt hakkama kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud teatud plastoodetest (ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendid, painduvast materjalist valmistatud pakid või pakkematerjalid, millest pakutakse valmistoitu, kuni 3 liitrised joogipakendid, joogitopsid ja õhkused plastkandekotid) tekkinud jäätmete kogumise, veo ja käitlemise kulud ning nendest toodetest tekkinud prügi koristamise ja käitlemise kulud. Kulude määramise metoodika ja kord pannakse paika hiljemalt käesoleva aasta lõpus. 

Teadlikkuse suurendamine 

Erinevad teavituskohustused rakenduvad nii ühekordset plasttoidukarpe ja -joogitopse kasutavale pakendiettevõtjale kui ka taaskasutusorganitsioonile. Siinkohal on ära toodud pakendiettevõtte kohustused. Teavituskohustuse eesmärk on tarbijaid informeerida ning motiveerida vastutustundlikult käituma, et saavutada ühekordselt kasutatavate plasttoodetest tekkiva prügi koguse vähenemine. Selleks tuleb alates 01.05.2023 anda toidu ja joogi müügikohas tarbijale infot, kas tarbijatel on võimalik valmistoitu ja jooki osta korduskasutatavasse pakendisse või tarbija enda toidukarpi või joogitopsi. 

Lisaks peab pakendiettevõtja, kes müüb tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, jagama teavet ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Sobivad moodused info jagamiseks on näiteks siseekraanid ja -raadiod, infolehed ning muu sarnane. 

Liigiti kogumise eesmärk 

Ühekordseid plastist joogipudeleid turule laskev pakendiettevõtja peab tagama joogipudelite liigiti kogumise ringlussevõtu eesmärgil 2025. aastaks 77% turule lastud kogustest ja 2029. aastaks 90% turule lastud kogustest. 

Fakte pakendimaailmast: 

-       Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kogused, aga kasvanud on plast-, paber- ja kartongpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimine.

-       Eestis tekib aastas ca 200 000 tonni pakendijäätmeid, nendest ca 1/4 moodustavad plastpakendijäätmed.

-       Eestis tekib aastas inimese kohta ca 160kg pakendijäätmeid.

Kasutatud allikad: 

-      Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadus (Vastu võetud 13.02.2023) 

-      Keskkonnaministeeriumi veebilehel on leitav ülevaade seadusemuudatustest. 

-      Veebiseminari „Korduskasutuslahendused avalikel üritustel“ salvestuse I osa 

-      Veebiseminari „Ülevaade pakendiseaduse muudatustest“ salvestus 

-      Eesti Kaubadus Tööstuskoda vebinar ’Ülevaade 1. mail jõustuvatest pakendiseaduse muudatustest’ Marko Udras 

-      Eesti Kaubandus-Tööstuskoda